Oled Sa mõelnud, et peaks vähemalt ühe võõrkeele korralikult selgeks õppima?

Just nimelt korralikult. Just inglise keel on see, mille kohta arvatakse tänapäeval enesekindlalt, et ma ju oskan seda. Aga tegelikult? Oled Sa kontrollinud oma keeleoskust näiteks inglise-eesti eksitussõnastiku abil?

Keeleoskus võib nii mõnigi kord elus kasuks tulla rohkem, kui algselt mõelda või arvata on osatud. Tean meest, kes tänu inglise, vene ja soome keele oskusele (lisaks emakeelele) on töödejuhataja Soome ehitusettevõttes, mis täidab paljude Venemaa klientide tellimusi. Erialane haridus on loomulikult ka, aga keeleoskuseta oleks olnud see inimene tavaline ehitaja.

Fakt, mille peale paljud, eriti eesti noored ei mõtle, on see, et meie naabriks on Venemaa. Suur riik ja palju inimesi, kes reisivad ringi, eriti Euroopas. Lõunapoolsed riigid, Vahemere-äärsed maad palkavad meelsasti tööle inimesi, kellel vene keel suus. Samuti saksa keele või hispaania keele oskajaid. Vaid inglise keelele lootes jääb sealsetes riikides hätta. Inglise keel on rohkem nooremate inimeste pärusmaa, ent reisivad ka väga paljud pensionärid ja keskealised.

Vene keelt peab oskama meilgi siin, Eestis, tööle kandideerides. Klienditeenindaja, kliendihaldur, asjaajaja, juhiabi, sekretär, telefonimüüja, poemüüja – eelisolukorras on need, kes sina peal nii eesti kui ka vene keelega. Põlvkond, kes praegu on kolmekümnendates, sattus oma kooliajal olukorda, kus vahetus riigikord. Piltlikult öeldes visati vene keel nii mõneski peres ja koolis nurka, sest uued tuuled tõid huvi õppida rohkem inglise keelt. Paraku on elu näidanud, et need noored on hiljem hakanud omal käel vene keelt õppima, Et olla tööturul konkurentsivõimelised.

Keeleoskusest ja selle vajalikkusest kirjutame ka ajakirja järgnevates numbrites. Et inglise keel teeb võidukäiku ja vallutab maailma, pole kellelgi kahtlust. Ingliskeelsed sõnad ja väljendid tungivad igapäevakeelde, segunedes emakeelega. Kehvad tõlkelaenud ja otsetõlked risustavad nii mõnigi kord subtiitreid, ilukirjandust, igapäevasuhtlust. Isegi murdekeelt. Kindlasti on jäänud subtiitritest silma fraas pistis paksuks. Näiteks Võru murdekeeles on kuulda olnud seda nii: pistse paksuss.

See näide oli üks imeväike, olematu osa keelevariatsioonist. Selliseid on miljoneid, isegi miljardeid. See näitab, et keel on elus ja areneb. Ka murdekeel. See on positiivne pool.

Võimalusi keele õppimiseks on mitmeid: iseõppimisest ülikoolide kraadiõppeni. Vahepeale jäävad kursused, keelekeskkonnas olemine jne.

Üks võimalus on minna Tartu Ülikooli inglise keelt ja kirjandust õppima. Et seal õpitakse inglise keelt süvitsi, on siililegi selge. Vähem teatakse, millised on spetsialiseerumise võimalused. Ja veel vähem teatakse, et nii inglise keele kui ka muul erialal õppides on võimalus anglistika osakonnas läbida mõni maailmakeele moodul. Läbides 60 EAP-d ehk selles moodulis ettenähtud ained, saab lõpudiplomile märke kõrvaleriala kohta.

Kõrvaleriala saab valida näiteks maailma keelte ja kultuuride suunamoodulist. Seal saab õppida prantsuse, hispaania, saksa, itaalia, norra, rootsi, taani keelt, samuti vene, läti, leedu keelt. Ka saab algteadmised jaapani, hiina, korea keelest. Kui tekkis huvi, siis varu aega ja uuri põhjalikult Tartu Ülikooli veebilehelt, leiad sealt keeleõppe võimalusi veelgi.

Kogu õppetöö inglise keele erialal on loomulikult inglise keeles. Teadmisi avardavad sellised õppeained nagu Ameerika inglise keele släng, Kanada ingliskeelne multikultuuriline kirjandus, Ameerika kunst, Uudised ja meedia Ühendriikides. Kõik need ained on põnevad, igaüks omamoodi. Näiteks Ameerika inglise keele släng. Mida rohkem uurida, seda põnevamaks läheb ja tekib ettekujutus, kui rikkalik üks keelekasutus tegelikult on: „Släng on pärit inglise allilma keelest ja on sajandeid vana. Allilma tegelased – vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang midagi ainult kurjategijatele omast, leedidele ja džentelmenidele, üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Ühiskonna edasise arenguga sai ka sõna slang järjest laiema tähenduse. [...] Slängi peetakse omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt seotud gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, ühe ala sportlased, arstid jne. Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, omad naljad, oma släng. Slängikõneleja pole rahul kirjakeele võimalustega, sest kasutades ainult kirjakeelt ei saa väljendada oma suhtumist. [...] Släng on looming, väljendab kõneleja vabadust, protestivaimu ja huumorimeelt.” (Loog: eki.ee)

Õppetöö vorm on kokku seatud nii, et oleks tasakaal akadeemiliste teadmiste ja praktiliste oskuste vahel:

„Inglise keele ja kirjanduse õppekavas on tasakaalus teoreetilised teadmised ja praktilised oskused. Kuna erialaainetes toimub õppetöö inglise keeles, siis arendatakse ka nt ingliskeelse kirjanduse loengutes inglise keelt ning tekstide kriitilise analüüsimise oskust. Praktilised oskused on esmane eesmärk erinevates inglise keele osaoskustele keskenduvates seminarides (tekstianalüüs, kirjutamine, tõlge), mis saadavad üliõpilast tema stuudiumi vältel.

Tudengid kirjutavad oma õpingute ajal erinevates formaatides ingliskeelseid töid ning ei omanda pelgalt anglo-ameerika akadeemilist stiili, vaid ka sellega seotud loogilist ja läbipaistvat mõtlemist. Tõlkeseminarides saadakse esmane tõlkekogemus, mida saab arendada magistriastmes. Praktiliste oskuste arendamine päädib bakalaureusetöö kirjutamisega, milles üliõpilased rakendavad lisaks erialastele teadmistele ka andmete kogumise, analüüsi, akadeemilise kirjutamise ja väitluse oskust.

Bakalaureuseastmes saavad tudengid lisaks kohustuslikele erialaainetele valida ka kõrvaleriala ning valikaineid, muutes niiviisi õppekava enda huvidele ja vajadustele vastavaks. Kujundades erialast õpiteed juba bakalaureuseõpingute ajal, valmistuvad tudengid ette magistriõpinguteks. Meie tudengid on tihti rõhutanud inglise keele ja kirjanduse õppejõudude tudengisõbralikkust, professionaalsust ja avatust ning õppetöö, sh tagasiside kõrget kvaliteeti. Mitmed meie eriala õppejõud on leidnud äramärkimist ülikooli parimate õppejõudude nimistus” (http://www.ut.ee/et/ut-oppekavad/inglise-keel-kirjandus)

See on tõesti nii, seda võib kogemuste põhjal kinnitada. Näiteks Eva Rein, kelle peamiseks uurimis- ja õpetamisvaldkonnaks on Kanada ingliskeelne kirjandus ja kesksemateks teemadeks identiteet, mälu ning fotograafia ja kirjanduse seosed, on üliõpilaste seas ära teeninud sügava austuse oma suhtumise ja asjatundlikkusega. Eva Reinu kursust ei ole mõtet minna läbima niisama, et ainepunktid kätte saada. Seal ei ole see lihtsalt võimalik. Aga kui hakkad algusest peale lugema materjale, mõtlema kaasa ja osalema seminaridel, saab sellest üks põnevamaid teekondi õppetöös.

Õppetöö korraldus, õppejõudude pühendumus ja tagasiside üliõpilastele on kindlasti üks märkimisväärsemaid. Samuti tudengisõbralikkus ja tolerantne suhtumine algse keeleoskuse suhtes, kui muu eriala üliõpilane kõrvalerialana inglisekeelseid aineid läbima asub. Seetõttu ei tasuks algul liigselt karta.

Ehk sai üks eriala, üks õppekava pisutki rohkem valgustatud kui lihtsalt lühikirjeldus ja nimi õppeaine taga.  

Ajakiri Oled Sa soovitab: mine õppima võõrkeeli, see avab uksi, millest sa võib-olla unistadagi ei ole osanud. 

Eriala: INGLISE KEEL JA KIRJANDUS

 

Tekst: TÜ õppejõud Raili Marling     Fotod: Pixabay 

Inglise keelt räägivad sajad miljonid inimesed ning seda kasutatakse üle maailma erinevaid kultuure ühendava suhtluskeelena. Eestiski õpib täna inglise keelt pea iga koolilaps ning levinud on arvamus, et eks kõik juba oskagi seda keelt. Aga kas ikka saame seda öelda? Võib saada hakkama turismireisil, vaadata filme ja suhelda sotsiaalmeedias, aga kas ikka kõik oskavad kasutada inglise keelt erinevates töistes kontekstides, alates formaalsest ärikirjast ja lõpetades tootekampaania loomisega ingliskeelsele turule? Kas kõik tunnevad anglo-ameerika kultuuri kirjutamise ja viisakusreegleid? On üks asi inglise keeles kuidagimoodi hakkama saada ja hoopis midagi muud tunda seda süvitsi, tajuda selle eri kihistusi, tunda ingliskeelse maailma erinevaid kultuure ning osata keelt erinevates kontekstides pädevalt kasutada. Seda kõike hõlmab tänane võõrkeelte ja kultuuride alane haridus.

 

Õppetöö

Eestis on juba pikka aega kuulutatud filoloogiliste erialade surma, kuid pole arvestatud sellega, et erialad käivad ajaga kaasas ning ammu on möödas ajad, mil tudengid humanitaarias vaid vana-inglise verbide pööramist õppisid. Inglise keele ja kirjanduse bakalaureusekava Tartus seob täna edukalt traditsioonilisuse kaasaegsusega. Lõpetanu tunneb Beowulfi (veidi ka vana-inglise keeles), on õppinud nautima nii Chaucerit kui Shakespeare`i, kuid tunneb lisaks tänapäevaseid ingliskeelseid kultuure, sh kaasaegseid noorte subkultuure; ta oskab sügavuti analüüsida keele (ka kõnekeele ja slängi) toimimist, oskab kultuure võrrelda ja tunneb kultuuridevahelise suhtluse põhitõdesid. Kultuuri mõistame laias tähenduses, mis haarab nii kõrgkultuuri kui igapäevaelu, väljendugu see ruumi- ja ajatajus, väärtustes või ühiskondlikes ja poliitilistes vaadetes. Meie õppejõudude põhilised uurimisalad seovad nii kirjalikud kui suulised tekstid ühiskonnaga ning see väljendub otseselt õppekavas. Eelkõige on seda näha meie Eestis täiesti ainulaadsetes amerikanistika ja britannistika valikainetes.

Loomulikult toimub peaaegu kogu õppetöö inglise keeles, eestikeelsed on vaid üldained. Siit ka anglistide võimalus kohtuda loengutes ja seminarides arvukate välisüliõpilastega, kes on oma välisõpinguteks valinud Tartu ülikooli. Teisalt pole me unustanud, et teise keele ja kultuuri omapära tuleb kõige paremini välja võrdluses omaenese keele ja kultuuriga, nt tõlkeseminarides. Äärmiselt hinnatud on akadeemilise kirjutamise seminarid, mis, tudengeid tsiteerides, ei õpeta pelgalt lugejasõbralikku anglo-ameerika akadeemilist stiili, vaid eelkõige sellega seotud selget, loogilist ja läbipaistvat mõtlemisstiili.

Tartu anglistikatudengid, kes õpivad kõrvaleriala mõnes muus osakonnas või teaduskonnas, on tihti rõhutanud inglise keele ja kirjanduse eriala tudengisõbralikkust ja õppetöö kõrget kvaliteeti. Pole juhuslik, et aastast aastasse on humaniora valdkonnast (mis moodustab rohkem kui ühe neljandiku ülikoolist) tudengite tagasiside alusel valitud kümne parema õppejõu hulgas olnud püsivalt kaks kuni kolm õppejõudu anglistika osakonnast. Õppejõudude hulgas on tihti külalisi välisülikoolidest ning ka meie eesti õppejõude võib julgelt nimetada kosmopoliitseteks. Maailma keelte ja kultuuride kolledž võimaldab oma peaeriala keelele lisaks õppida väga erinevaid võõrkeeli.

 

Pärast lõpetamist

Ime siis, et meie vilistlased on saavutanud edu valdkondades, mida esmapilgul keele ja kirjandusega ei seosta. Meie lõpetanute hulgas on praegune sotsiaaldemokraatide liider Sven Mikser, kes on töötanud ka kaitseministrina. Meie lõpetajate hulgas on Euroopa Liidu kõrgeid ametnikke, ettevõtjaid ja diplomaate, aga ka tõlkijaid, tehnilisi kirjutajaid IT firmades, erinevate erialade teadlasi, keeleõpetajad, jne, jne. Paljud meie lõpetajad jätkavad magistrantuuris Tartus kas omal või mõnel muul erialal, kuid meie haridus annab ka hea ettevalmistuse jätkuõpinguteks välisülikoolides, sh maailma tippülikoolides.

Tartu ülikooli anglistika osakonnas õpitaksegi mitte ainult inglise keelt ja selle osaoskusi, vaid ingliskeelsete kultuuride erinevaid aspekte nii minevikus kui tänapäeval, kirjandust ning keeleteadust, mis kõik aitavad viia parema keele- ja kultuuritunnetuseni ning tõelise kultuuridevahelise suhtluse pädevuseni. Kuid mis ehk kõige olulisem, Tartus inglise keelt ja kirjandust õppinu, mis alal ta ka ei tööle ei asuks, on omandanud avatuse maailmale ja selle mitmekesisusele.

JUUKSURI AMET

KUI TUNNED HUVI JUUKSURI AMETI VASTU ... 

 HARIDUS JA VÄLJAÕPE

Juuksuri õpe-kursus põhihariduse baasil:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus – Juuksur, 3a (www.ivkhk.ee)
• Iluravi Rahvusvaheline Erakool – Juuksur, 9k (www.ilukool.ee)
• Dinski Erakool (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Rakvere) – Juuksur, min 6k (www.ilukooldinski.ee)

Juuksuri kutseõpe täiskasvanutele (keskhariduse baasil):

• Tallinna Tööstushariduskeskus – Meisterjuuksur, 5k (täiendõpe); Juuksur, 1,5a (www.tthk.ee)
• Eesti Iluteeninduse Erakool – Juuksur, 1a 5k-2a10k (www.iluteeninduskool.ee)
• Tartu Kutsehariduskeskus – Juuksur, 1,5a (www.khk.ee)
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus – Juuksur, 1,5a (www.ivkhk.ee)
• Kuressaare Ametikool – Juuksur, 1,5a (www.ametikool.ee)
• Eesti Esimene Erakosmeetikakool – Juuksur, 1,5-3a (www.kosmeetikakool.ee)
• Juuksurite Erakool Maridel – Juuksur, 1,6a (www.maridel.ee)
• Iluravi Rahvusvaheline Erakool – Juuksur, 1,5a (www.ilukool.ee)
• Pärnumaa Kutsehariduskeskus – Juuksur, 1,5a (www.hariduskeskus.ee)
• Dinski Erakool (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Rakvere) (www.ilukooldinski.ee)

Vajalik on pidev enesetäiendamine, sest iluteenindajad peavad olema kursis uusimate moevoolude ja tehnikatega. Nad osalevad salongide, õppeasutuste või tooteesitlejate korraldatavatel koolitustel.

• Iluteeninduse kutsekvalifikatsioone annab

 Eesti Rahvusvaheline Kosmeetikute Ühendus  (ERKÜ – Eesti CIDESCO).

• CIDESCO on maailma suurim rahvusvaheline kosmeetikute ja iluteenindajate ühendus.

Juuksur on klienditeenindaja, kes hoolitseb klientide juuste, peanaha ja habeme eest. Juuksuritöö eeldab pidevat kursis olekut uute trendide, tehnikate ja töövahenditega.

Juuksuri töö sisu:

• hooldab juukseid ja peanahka;
• lõikab juukseid;
• teeb soenguid;
• ajab ning kujundab vuntse ja habet;
• värvib, toonib või blondeerib juukseid;
• teeb püsilokke;
• nõustab klienti sobiva lõikuse, värvitooni, hooldusvahendite alal;
• müüb kliendile sobivaid juuksehooldus- ja viimistlusvahendeid.

Juuksur peab tundma juuksehooldusvahendeid ja nende mõju eri juuksetüüpidele ning olema kursis moesuundadega. Juuksurid võivad ühtaegu olla ka soengutegijad ja -stilistid.

Juuksuril peavad olema teadmised:

• juuste ja peanaha ehitusest, kahjulikest mõjudest
• juuksevärvidest, värvimistehnikatest
• keemilistest protsessidest juuste töötlemisel
• juukselõikustehnikatest
• soenguvormidest ja proportsioonidest
• juuksehooldusvahenditest

Juuksur peab oskama:

• juukseid pesta, peanahka masseerida
• juukseid lõigata, soengut kujundada
• juukseid värvida
• püsilokke teha

VÕTMEOSKUSED-OMADUSED

JUUKSUR	MEISTERJUUKSUR
hea ilumeel-vaist soov teenindada klienti on loominguline individuaalne vastutusvõime	hea ilumeel-vaist soov teenindada klienti individuaalne vastutusvõime innovaatiline juhendamisoskus

Juuksuri töö sobib sulle, kui olenemata juuste pikkusest, 

meeldib sulle juukseid hooldada ja sättida soengusse ning tuua välja inimese isikupära.

KARJÄÄRINÕUANNE

Juuksuri ametini jõutakse erinevaid teid pidi. Kellele meeldib juba lapsepõlves nukkudele soenguid teha ja sõbrannadele punupatse. Kes läheb õppima sellepärast, et oleks selge mingi amet, sest parasjagu midagi muud ka õppida ei taha. Kuid on ka neid, kes leiavad tee juuksuri ametikohani peale seda, kui on tehtud aastaid muud tööd.

Soovitame juuksuriks õppida, kui:

• oled mõelnud, et tahaks proovida päris inimesel juukseid lõigata
• oled enda juustega katsetanud erinevaid värve, soenguid, lõikusi
• oled proovinud sõbrannadele soenguid teha
• Sulle meeldib iluvaldkond

Tekst: Teily Allas

Fotod: Pixabay

Allikad:
1. Rajaleidja / SA Innove (ametid.rajaleidja.ee)
2. SA Kutsekoda
3. Kutseharidus.ee (SA Innove)

KERAAMIKA - mis ja kuidas?

Tekst: Teily Allas   Fotod: Pixabay 

Lugu keraamik Helemall Maaskist:  http://elukutse.blogspot.com.ee/

Keraamika (kreeka keramos 'savi') on üldtermin, millega tähistatakse põletatud savitooteid ja portselani.

Keraamika on tarbekunstiliik, sest keraamilistel anumatel on enamasti praktiline väärtus. Just seesama praktiline väärtus tingis ka vajaduse keraamika järele juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi. Keraamilisi anumaid kasutati mitmesuguste toiduainete, veini, õli jms hoidmiseks ning savist vooliti ka ilu- või kultusesemeid.

Keraamika on materjal, mille omadused võimaldavad selle kasutamist kõige erinevamatel aladel. Tavaliselt ei mõtle me, et lisaks toidu- ja tarbenõudele ümbritseb meid keraamika vannitubades, ujulates ja ühiskondlikes ruumides, et ahjud, kaminad ja majadki on sageli põletatud savist.

Tipptasemel keraamikat leiame meditsiini- ja helitehnikast kosmosetehnoloogiani. Savi on tundlik, paindlik ja paljulubav materjal nii kunstiliseks eneseväljenduseks, kui ka tehnoloogiliseks täppisteaduseks.

Keraamikat liigitatakse põletustemperatuuride põhjal

• Madalkuumuskeraamika – temperatuur kuni 1150 °C
• Kõrgkuumuskeraamika – temperatuur üle 1150 °C

TÖÖ KIRJELDUS

• Keraamikaesemete valmistaja vormib ja viimistleb etteantud juhendite järgi saviesemeid ning kaunistab neid.
• Ta on omandanud vähemalt ühe vormimis- ja kaunistustehnika.
• Tavaliselt töötab ta iseseisvalt, keerukamate tööülesannete juures võib vajada juhendamist.
• Keraamikaesemete valmistaja vastutab talle antud tööülesannete täitmise eest. 
• Keraamikaesemete valmistaja järgib töö turvalisuse ja keskkonnahoiu nõudeid. 

HARIDUS JA VÄLJAÕPE

• Eesti Kunstiakadeemia – bakalaureuse- ja magistriõpe
• Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 2 a (keskhariduse baasil)
• Kuressaare Ametikool – 2 a (keskhariduse baasil)

Lisaks põhjalikumale õppele on võimalik omandada keraamikateadmisi kursustel, mida pakuvad mitmed koolitusasutused ja huviringid.

Mõned näited

• Kopli Ametikool
• MTÜ Loovala
• Tartu Rahvaülikool
• Valga Kultuuri ja Huvialakeskus
• Viljandi Kunstikool

Neil, kes soovivad oma keraamikaoskusi kasutada sissetuleku allikana ja tõendada oma pädevust, on võimalik taotleda sertifikaat – keraamikaesemete valmistaja (tase 3) või keraamikasell (tase 4).

HEA TEADA

Savi on omapärane algmaterjal, mis kogub endasse voolija käte soojuse ja annab selle hiljem tagasi vaatajale.

Savi kasutatakse nii laste kui täiskasvanute teraapias (Töö saviväljal), kus eesmärgiks on aidata saavutada sisemist tasakaalu, maandada pingeid, leevendada traumajärgseid sümptomeid, tugevdada minatunnetust, kasvatada enesekindlust ja kinnistada hakkamasaamise tunnet.

Keraamikuid ohustavad savist eralduvad mürgised aurud. Seepärast ei soovitata keraamikaga tegeleda lapseootel naistel.

Eesti keraamikute eestkõneleja on Eesti keraamikute Liit www.keraamikuteliit.ee

KARJÄÄRINÕU

Keraamikaga tegelemine sobib neile, kellele meeldib käsitöö. Töö eeldab püsivust, loovat mõtlemist, käelist osavust ja kunstihuvi.

Keraamiku eriala lõpetanutel on võimalik tööturul leida tööd keraamiku assistendina keraamika stuudios või tehases, asutada iseseisev käsitööettevõte või juhendada lihtsamaid keraamikatöö ringe.

Keraamikaga võib alati tegeleda hobi korras ning sel juhul peen kunstitaju ei ole oluline. Tähtsam sellest on pealehakkamine ja rõõmu tundmine isetegemisest. Keraamikaga tegelemine hobina on hea teraapiline ja pingeid maandav tegevus ning lisaks valminud tööd oleksid isikupäraseks kingituseks endale ning lähedastele.

Allikad: Rajaleidja / SA Innove, SA Kutsekoda, Internet 

Noor programmeerija õpetab, kuidas alustada oma äpiga

Tekst: Rivo Veski (Delfi)
Foto: Allan Kändmaa erakogu

Allan Kändmaa on noor iseõppinud arendaja, kes on töötanud kümnendi Põhja Eesti regionaalhaiglas ning arendanud iOS-i versiooni Eesti koduapteegi äpist MediKeep. Viimasega on jõutud nii kaugele, et selle arendamist toetas kiirendiprogrammiga Saksa farmaatsiahiid Bayer.

Kõrgharidust Kändmaa omandanud pole ning see on ühtlasi näide, et ka omal käel on võimalik jõuda kaugele. Ja ega Eestis polegi palju võimalusi selleks, et äppide maailma sukelduda ning nende programmeerimist õppida.

Kui kellelgi peaks tekkima mõte valmistada oma äpp, siis kust peaks ta alustama?

Kõigepealt tuleks sõnastada reaalne probleem, mida äpp lahendama hakkab. Teiseks tuleks välja mõelda see, kes on need inimesed, kes seda äppi kasutama hakkavad – teisisõnu – kes on loodava rakenduse sihtgrupp.

Siis võiks asuda esimeste visandite kallale. Alustada võiks ekraanipiltide paberile joonistamisest. Läbi tuleks mõelda see, millist infot hakkab äpp igal ekraanivaatel kasutajale kuvama. Seejärel saab hakata programmi kirjutamisega tegelema.

Kui soovid kirjutada äppi iPhonele, iPadile või Apple Watchile, siis alustamiseks on vaja Mac’i arvutit ja tahtmist üks programmeerimiskeel selgeks õppida. Koodi kirjutamine käib tasuta programmis Xcode. Valida on kahe programmeerimiskeele vahel – Swift või Objective-C.

Kui varasemat kogemust pole, siis soovitan Swifti, mis on uuem ja paljude arvates ka lihtsam.

Lõpuks, kui äpp on kasutajate jaoks valmis, tuleb programm laadida üles Apple Store’i. Seejärel tuleb mõelda, mis summaga äppi müüa. Teine lahendus on pakkuda äppi tasuta ja müüa hiljem näiteks lisateenuseid. Ainsa kulutusena on vaja osta Apple’i arendaja litsents, mis maksab 99 dollarit (87,50 eurot) aastas.

Hiljem tuleb äppi pidevalt uuendada. See on pidev töö. Näiteks siis, kui ilmuvad uued operatsioonisüsteemi versioonid. Soovitavalt tuleks kaasajastada uute võimalustega, et kasutajad ei tüdineks.

Varuda tuleks nii aega kui kannatust, sest ükski hea asi ei valmi ühe päevaga. Selleks kulub kindlasti mõni kuu.

Kui palju saab omal käel õppida, kui palju on Eestis õppevõimalusi?

Õppida tuleb enamasti omal käel, sest ükski õppeasutus minu teada seda ei õpeta. Inglisekeelseid materjale on internetis palju. Apple pakub tasuta Swift õpikut ja palju koodinäiteid. Eelduseks on hea inglise keele oskus.

Tasuliselt on võimalik vaadata videoõpetusi aadressil http://www.raywenderlich.com 17 eurot kuu.

Millised on nn vabavara lahendused? Kui mõistlik on neid kasutada ise äpi tegemisel?

Palju on saada vabavaralisi komponente, mida saab enda äppi sees rakendada. Näiteks andmete hoidmiseks kasutada Realmi komponenti. Github’i arendajate keskkonnas on võimalik tutvuda teiste arendajate projektidega.

Ehk saaksid sa ülevaatlikult ka kirjeldada oma kogemuse põhjal.

Aastal 2011 sain proovida esimese põlvkonna iPadi. iPadi kasutamiskogemus avaldas mulle suurt muljet ja tekkis mõte kirjutada ise ka äpp.

Äpi ideeks oli liikuvale arstile tagada kiire ülevaade patsiendi uuringutest ja analüüsidest olenemata arsti asukohast. Tööandja ostis esimese Mac mini arvuti ja nii ma ise õppides ning katsetades äppi kirjutama hakkasingi.

Esimese äpi tegemiseks kulus mul viis kuud ja see kannab nime iPalat. Koostöös äpist huvitatud arstiga sai viia sisse vajalikud parandused ja kohandada seda kasutajale mugavamaks.

Teine äpp sai alguse ürituse Garage48 raames. 48 tunni jooksul moodustus meeskond, kus oli disainer, turundajad ja programmeerija. Idee sai esitletud üritusel, aga päris äpi esimene versioon jõudis kasutajateni viie kuu pärast. Sellest projektist sündinud idufirma nimeks saigi MediKeep.

Allani soovitused algajatele äpikirjutajatele:

Swift õpik - https://itunes.apple.com/us/book/the-swift-programming-language/id881256329?mt=11

Swift koodinäited - https://developer.apple.com/library/ios/navigation/

Videoõpetused - http://www.raywenderlich.com/

Realm komponent - http://www.realm.io